IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid

Arvamused copyrightist Lugedes Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust ,,The Case for Copyright Reform'' meetodeid, kuidas piraadipartei plaaniks lahendada copyrightiga seonduvaid probleeme, sain aru, et tegelikult on sellist reformi tõsiselt vaja. Olen nõus kõikide autorite poolt välja pakutavate meetoditega copyrighti reformimiseks, kuid selgitan igat punkti ka pisut lähemalt. Moraalsed õigused jäävad siiski alati autorile Arvan, et ei leidu inimesi, kes ütleksid, et see punkt kuidagigi paha oleks. Intellektuaalomandi autor jääb alatiseks selle õiguslikuks autoriks. Mitte-tulunduslik intellektuaalomandi jagamine See on see, kus hakkavad asjad keerulisemaks minema. On tõsi, et ma toetan failide, filmide, muusika jagamist pereringis mitte-tulunduslikul eesmärgil, aga kus jookseb piir? Kui vaadata järgmist punkti, siis need natuke omavahel nö. clashivad. Kui intellektuaalomand peaks olema kindla ajaperioodi jooksul p2p copymise ja jagamise vastu kaitstud, siis ei tohiks

 Sõimusõjad arvutimängudes Virginia Shea 7. käsk tundus väga südamelähedane. Arvan, et see on nii pea iga teisegi noormehe jaoks nii kui ta on veetnud isegi pisut aega online mängudes nagu CS, LoL, CoD jne. Ausalt öeldes pole isegi vahet, mis mänguga tegemist on, sest tundub, et see anonüümsuse tekk, mille inimesed endale arvutis peale saavad tömmata totaalselt rikub ära igasuguse taju eetikast ja teiste vastasest austusest - vähemalt nii see tundub.  Flamemine on arvutimängudes põhimõtteliselt vältimatu. See tähendab, et kui alati pole toksilistel tiimikaaslastel või vastastel mute  peal, siis on see täiesti vältimatu. Tegelikult isegi lugesin välja kolme Shea käsu vastu eksimusi videomängude rahva poolt. Need teised oleks lubamatus teha teistel vigu ja võimu kuritarvitamine. Kas tõesti on siis süü videomängudel? Kindlasti see nii ei ole. Iga inimese enda teha on see, et kas ta lubab endal jõuda sellisesse tilt'i  faasi, kus parim lahendus asjadele oleks hakata teisi maha tegema -