E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Sõimusõjad arvutimängudes

Virginia Shea 7. käsk tundus väga südamelähedane. Arvan, et see on nii pea iga teisegi noormehe jaoks nii kui ta on veetnud isegi pisut aega online mängudes nagu CS, LoL, CoD jne. Ausalt öeldes pole isegi vahet, mis mänguga tegemist on, sest tundub, et see anonüümsuse tekk, mille inimesed endale arvutis peale saavad tömmata totaalselt rikub ära igasuguse taju eetikast ja teiste vastasest austusest - vähemalt nii see tundub. 

Flamemine on arvutimängudes põhimõtteliselt vältimatu. See tähendab, et kui alati pole toksilistel tiimikaaslastel või vastastel mute peal, siis on see täiesti vältimatu. Tegelikult isegi lugesin välja kolme Shea käsu vastu eksimusi videomängude rahva poolt. Need teised oleks lubamatus teha teistel vigu ja võimu kuritarvitamine. Kas tõesti on siis süü videomängudel? Kindlasti see nii ei ole. Iga inimese enda teha on see, et kas ta lubab endal jõuda sellisesse tilt'i faasi, kus parim lahendus asjadele oleks hakata teisi maha tegema - kasutades sealjuures väga tihti ka tavaelus uskumatuslt ebatsensuurseid väljendeid. 

Arvan, et minu kõige hullemad kogemused tulevad mängust CS:GO. Kuna olen ise ka tihtipeale arvutimängudes see, kes liiga palju võita tahab, siis ei saa end isiklikult ka süüst puhtaks pesta... Kui tavaelus ja tänavatel tekitaks see vahest isegi totaalseid mässe ja meeleavaldusi, siis CS:GO's on inimgruppide ja rahvuste maha tegemine igapäevane. Muidugi on see tihtipeale naljaga, kuid olen kindel, et mitte alati. Olen olnud serveris kui inimene ütleb täie tõsidusega "I hate russians..." ja mis kõige hullem oli - ma sel hetkel sain ta põhjusest aru. See on ausaltöeldes isegi leebem ütlus, kuid see jäi mulle meelde, sest tundsin selle taga koomilist kurbust kaotatud mängu tõttu. On midagi väga naljakat selle juures kui inimene süüdistab oma mängu kaotamise ühe terve rahvuse peale. 

Noh eks tihtipeale need sõimusõnad üldse ongi koomilised selles mängus. Inimesed ei pea isegi ühist keelt oskama, et omavahel sõimu vahetada. Ja ongi - üks räägib inglise keeles ja teine sõimab vene keeles vastu. Kumbki lõppude lõpuks aru midagi ei saa teisest inimesest, aga sõimusõda on ikkagi vaja maha pidada. Tavaliselt olen isiklikult see, kes neid kõrvalt jälgib ja ise ei osale neis, kuid on ka erandeid. Olen arvutimängude maailmas öelnud asju, mida päriselus kunagi isegi ei mõtleks öelda, kuid leian, et parem öelda neid arvutimängudes ja valada oma viha tiimikaaslase peale välja kui selle viha mängust eemale kaasa võtta.

Usun, et igasugused poliitilised arvamsed ja tõsised debatid mängumaailmas esile tavapäraselt ei tule. Videomängud on koht, mida inimesed kasutavad maailmast eemaldumiseks ja isegi kui on vaja maha pidada flamewar oma vastaste või tiimikaaslastega, siis enamik saavad ikka aru, et see on ainult mäng ja keegi otseselt halba kellelegi ei taha. Arvan, et flamewarid arvutimängudes on minust teinud tugevama nahaga inimese. Sellest tulenevalt arvan, et valgeid rüütleid, kes kõiki mängumaailmas omavahel läbi saama ässitavad, pole vaja. Shea käsk küll ütleb, et aita neid vältida, kuid arvan, et kui on üks koht, mis peaks olema erandiks sellele reeglile, siis on selleks arvutimängude maailm. Seda niikaua kuni flamemine on pigem naljategemine mitte tösine vihakõne.