IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid

 Kasutatavusest veebis Alustame halvaga... Võib-olla veidi tugevalt öeldud, kuid see kõik on ka üpriski arvamustepõhine ja nagu me kõik teame - need võivad inimestel omavahel erineda ka. Et saaks lõpetada positiivselt, siis toon enda meelest välja näita halvast kasutatavusest veebis. See on meie enda kooli ÕIS . Olen kindel, et koolidele süsteemide tegemine pole sugugi lihtne lõbu. Meeles tuleb pidada nii palju erinevaid faktoreid, et ei juhtuks eksitusi tulemuste esitamisel jne. Küll aga arvan, et eriti Nielseni komponentide järgi saab selle suhteliselt maha materdada. Õpitavus - Olles käinud TTÜs pea terve semestri ja seda veel IT erialal, olen kindel, et ei oska ÕISi veel absoluutselt kasutada.  Tõhusus - Kui otsin teatud olulist infot, mida ainult sealt leian, läheb tihtipeale palju aega selle otsimiseks. Arvan, et paigutus pole tehtud optimaalselt ja kasutajasõbralikkus annab soovida. Meeldejäävus - Jällegi suhteliselt vähe öelda positiivset selles valdkonnas. Hea on, et põhiasjad

 Git, GitHub ja Linux - vaba tarkvara arendusmudel Giti tunnevad ilmselt kõik inimesed, kes end vähega arendajaks nimetada julgevad. Kui ma esmakordselt selle loomise lugu kuulsin ma natuke hakkasin naerma ausalt öeldes. Linus Torvalds lõi sellise fenomeni nagu Git ainult selleks, et haldada paremini oma teist vabavaralist fenomeni Linux kernel.  Ma arvan, et Torvaldsit võib kasutada suurima näitena, mida vabavaraga on võimalik saavutada. Lihtsalt tuleb vaadata kui suured mõlemad need projektid nüüd on. Usun, et Linux poleks kaugeltki selline suur tegija arvutimaailmas kui sellega poleks töötanud nii paljud erinevad programmeerijad üle maailma. Tõeline vabavara edu näidis! Mobiilimängud ja Freemium ärimudel Arvan, et siinkohal tuua vaid üks näide Freemium mängust nutitelefonile oleks liiga leebe ja ebaaus, sest Freemium on võtnud minu arvates üle kogu telefonimängude turu. Keegi ei taha seda tasulist mängu alla laadida App Storest niiet teeme mängu, mis näib olevat tasuta, aga kui mida

    Steve Jobs Inimene ei pea olema isegi IT valdkonnaga seotud, et ära tunda varalahkunud kunagine (ja ka mitmekordse) Apple'i CEO Steve Jobs. Kindlasti on tema üks tuntumatest kui mitte kõige tuntum IT juht maailmas. Jobsi roll Apple'is oli kindlasti aregumootor. Inimesed, kes Jobsist väga lugu ei pea kipuvad tooma välja, et Jobsi roll toodete arendamisel oli minimaalne ja et kõik tema eest ette taha ära tehti. Tahaksin siinkohal väita vastupidist.  Jobs oli see, kes firma arengu tagas. Ta oli innovaatiline ja mõtles oma ajast ees. Lisaks jälgis ta pingsalt oma konkurente, et olla ka neist sammukese võrra ees. Ta oli suurepärane juht, kes tagas firma pideva kaasaegsuse ja üleüldise edu. Linus Torvalds Üks kõige inspireerivamaid IT juhte on kindlasti Linux kerneli ja Giti looja Linus Torvalds. Võrreldes Jobsiga üpriski vähetuntud soomlasest IT juht on puudutanud ilmselt väga paljude inimeste elusi, ilma nende teadmata. Kõige populaarsem telefonide operatsioonisüsteem Android o

Arvamused copyrightist Lugedes Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust ,,The Case for Copyright Reform'' meetodeid, kuidas piraadipartei plaaniks lahendada copyrightiga seonduvaid probleeme, sain aru, et tegelikult on sellist reformi tõsiselt vaja. Olen nõus kõikide autorite poolt välja pakutavate meetoditega copyrighti reformimiseks, kuid selgitan igat punkti ka pisut lähemalt. Moraalsed õigused jäävad siiski alati autorile Arvan, et ei leidu inimesi, kes ütleksid, et see punkt kuidagigi paha oleks. Intellektuaalomandi autor jääb alatiseks selle õiguslikuks autoriks. Mitte-tulunduslik intellektuaalomandi jagamine See on see, kus hakkavad asjad keerulisemaks minema. On tõsi, et ma toetan failide, filmide, muusika jagamist pereringis mitte-tulunduslikul eesmärgil, aga kus jookseb piir? Kui vaadata järgmist punkti, siis need natuke omavahel nö. clashivad. Kui intellektuaalomand peaks olema kindla ajaperioodi jooksul p2p copymise ja jagamise vastu kaitstud, siis ei tohiks

 Sõimusõjad arvutimängudes Virginia Shea 7. käsk tundus väga südamelähedane. Arvan, et see on nii pea iga teisegi noormehe jaoks nii kui ta on veetnud isegi pisut aega online mängudes nagu CS, LoL, CoD jne. Ausalt öeldes pole isegi vahet, mis mänguga tegemist on, sest tundub, et see anonüümsuse tekk, mille inimesed endale arvutis peale saavad tömmata totaalselt rikub ära igasuguse taju eetikast ja teiste vastasest austusest - vähemalt nii see tundub.  Flamemine on arvutimängudes põhimõtteliselt vältimatu. See tähendab, et kui alati pole toksilistel tiimikaaslastel või vastastel mute  peal, siis on see täiesti vältimatu. Tegelikult isegi lugesin välja kolme Shea käsu vastu eksimusi videomängude rahva poolt. Need teised oleks lubamatus teha teistel vigu ja võimu kuritarvitamine. Kas tõesti on siis süü videomängudel? Kindlasti see nii ei ole. Iga inimese enda teha on see, et kas ta lubab endal jõuda sellisesse tilt'i  faasi, kus parim lahendus asjadele oleks hakata teisi maha tegema -

Internetil on nüüdseks juba päris väärikas ajalugu. Vähe on neid, kes on oma tehnoloogiat arendanud piisavalt aastate jooksul, et interneti kujunemisest alates tänapäevani on ellu jäänud. Tehnoloogiad on asendunud uute ja palju optimaalsemate lahendustega. See ei tähenda küll, et need omaaja leiutised oleks vähe kasulikud olnud - kaugeltki mitte. Need tehnoloogilised lahendused sel ajal olid aluseks Google'itele, Facebook'idele mida kasutame tänapäaeval igapäevaselt. 1) The World Wide Web Library Tim Berners-Lee on interneti kujunemisloos väga tähtis isiksus. Tema ja ta tiim mõtlesid välja sellise asja nagu World Wide Web (WWW), mis on interneti alustala. Koht kus saab ülemaailmselt, kiirelt vahetada ja jagada informatsiooni - nüüd oli see võimalik.  Isegi tänapäeval ei kujuta me ette interneti kasutamist ilma otsingumootoriteta. Olgu see kas Google või (jumal hoidku) Bing ei saa me sellest üle ega ümber. Asjad peab ju kuidagi üles leidma suurest netiavarusest. Seesamune Briti